|
Keeled maailmas
 Meie planeedil elab üle 6 miljardi inimese, kes räägivad kokku 6000 – 7000 erinevat keelt. Mõnda keelt räägivad sajad miljonid inimesed (näiteks inglise ja hiina keel), kuid enamikku keeltest räägib vaid mõni tuhat inimest või veelgi vähem. On teada, et 96% maailma keeltest räägib vaid 4% inimestest. Teadlased prognoosivad, et selle sajandi jooksul surevad välja vähemalt pooled maailma keeltest. Keel võib kaduda vaid kahe inimpõlve jooksul, kui seda lastele edasi ei õpetata. Keele säilimiseks on vaja, et selles keeles toimuks igapäevane vestlus vanemate ja laste vahel.
Keeled Euroopas
Euroopas on sadu keeli – Euroopa päritolu keeli ja teistelt mandritelt pärit keeli. Keelte paljusus on ressurss, mida tuleks hinnata ja kasutada kultuuridevahelise mõistmise parandamisel. Just praegu on meile avanenud laialdased võimalused õppida või töötada teistes Euroopa riikides, see aga eeldab head võõrkeelteoskust.
Euroopas arvatakse, et siinne keelte paljusus on erakordne, eriti võrreldes Põhja-Ameerika või Austraaliaga. Kuid ainult 3% kõigist maailma keeltest – umbes 225 erinevat keelt – on Euroopa päritolu. Enamikku maailma keeltest räägitakse laiadel aladel mõlemal pool ekvaatorit – Kagu-Aasias, Indias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.
Keeled Euroopa Liidus
2004. aasta maini oli Euroopa Liidus 11 ametlikku keelt:
inglise – prantsuse – saksa – itaalia – hispaania – portugali – rootsi – soome – taani – kreeka - hollandi
Alates 1. maist 2004 lisandus veel 9 keelt:
sloveeni – eesti – tšehhi – läti – leedu – slovaki – ungari – malta – poola
Tänasel päeval on EL ametlike keelte arv 20 ja tõlkimise aastane eelarve on ligi 1 miljard eurot, mis on EL aastaeelarvest umbes 1%. Võrdluseks: ÜROs on 6 ja NATOs vaid 2 töökeelt (prantsuse ja inglise).
Euroopa Liidu 20 ametlikku keelt tähendab 380 erinevat keelepaari, mille vahel tõlkida. Kui kellelgi oleks kiiresti tarvis leida tõlk näiteks malta keelest leedu keelde, siis kas see on reaalne? Sel juhul tõlgitakse kõigepealt malta keelest ühte põhikeelde (inglise, prantsuse) ning seejärel leedu keelde. See aitab kokku hoida kulutusi tõlkimisele, sarnanedes mängule, kus ringisolijad sositavad üksteisele midagi kõrva ja vaatavad, mis välja tuleb.
Kuigi Euroopa peamised töökeeled on inglise ja prantsuse keel, on saksa keel emakeelena rääkijate poolest Euroopa levinuim keel (24%), inglise, prantsuse ja itaalia keele 16% vastu. Samas keeleoskajate poolest on suurim muidugi inglise keel (47%), sellele järgneb saksa keel (32%) ja prantsuse keel (28%). Eurobaromeetri uuring näitab, et võõrkeelena eelistavad eurooplased inglise (69%) ja prantsuse keelt (37%), kaasaarvatud sakslased.
Inglise keele võidukäik
Kuidas sai väikesest tundmatust germaani keelest, mis tekkis invasiooni tagajärjel, keel, mis on vallutamas tervet maakera?
Kui Julius Caesar maabus Britannias enam kui 2000 aastat tagasi, ei olnud inglise keelt olemas. 500 aastat hiljem, rääkis tänapäeva inimestele mõistetamatut inglise keelt umbes sama palju inimesi kui praegu tšerokii keelt (s.o umbes 370 000 inimest), samuti on võrreldav nende mõjuvõim. Umbes tuhat aastat hiljem, 16. sajandi lõpus, William Shakespeare kuldajastul, oli inglise keel emakeeleks juba 5-7 miljonile inglasele.
400 aastat hiljem on kontrast tohutu: ajavahemikul 1600 kuni tänapäevani on inglise keele kõnelejad - sealhulgas šotlased, iirlased, waleslased, ameeriklased ja paljud teised – jõudnud maakera igasse nurka, kaasas oma keel ja kultuur. Tänapäeval hinnatakse inglise keele kõnelejate arvuks 750 miljonit inimest (mõnedel hinnangutel ka ligi 1 miljard inimest), neist vaid pooled räägivad seda kui emakeelt.
|
