Tartu seismiline jaam
 Lisaks täheteadusele tegeldi Tartu Tähetornis ka maavärinate uurimisega.
Esimene seismoloogiajaam Eestis alustas tööd 1896.a detsembris Tartus. Selle rajajaks oli Tartu Ülikooli professor Grigori Levitski. Vaatlusteks kasutatud Rebeur-Paschwitzi ja Zöllneri horisontaalpendlid asusid püssirohukeldris. Tähetorni keldris kontrollis Levitski lääneriikidest saabuvat aparatuuri, mis saadeti Tartust edasi Venemaa seismoloogiajaamade tarvis. Jaam töötas 1912. aastani.Teistkordselt alustati Tartus maavärinate registreerimist 1.jaanuaril 1931.a. Selle seismoloogiajaama asutas esimene eestlasest füüsikaprofessor Johann Wilip. Jaam asus J.Liivi tn. 4. Selles töötas kaks horisontaal-seismograafi asendis põhi-lõuna ja ida-lääs ning üks vertikaalseismograaf. Need olid valmistatud firmas "Teaduslikkude Aparaatide Tööstus Hugo Masing", mis asus Tartus, Lai tn. 17. Seal valmistati Golitsõn-Wilipi seismograafe, mille konstruktoriks ja ehitajaks oli peenmehaanik Hugo Masing.
Aastail 1926-1939 saadeti Tartust maailma suurimatesse seismoloogiajaamadesse 22 täiskomplekti seismograafe. Need jõudsid Tartust kõikidele mandritele, välja arvatud Antarktika. Golitsõn-Wilipi seismograaf oli selle aja kõige täiuslikum ja kvaliteetsem seismograaf maailmas.
J.Wilipi seismoloogiajaam töötas kuni Teise maailmasõja alguseni 1939. aastal.
Kolmas periood instrumentaal-seismoloogilisteks vaatlusteks Eestis sai võimalikuks tänu Valgevene TA Keemia ja Geofüüsika Instituudi seismoloogidele, kes paigaldasid 1987.a septembris Tartu tähetorni keldrisse CM-3 tüüpi lühiperioodilise seismograafi. Alates 1996.a 28.juunist töötab tähetornis ka väga laia perioodiga (T = 0.01-1000 s.) seismograaf Quanterra-680, mille paigaldas Eesti Geoloogiakeskuse teaduspartner Saksamaal, Potsdami Geouurimiskeskus. Sellest ajast on Tartu seismiline jaam ka osa projektist GEOFON, mis koosneb umbes 20-st seismilisest jaamast üle maakera.
Tartu seismilises jaamas registreeritakse aastas veidi vähem kui 500 kauget maavärinat, mille kaugus on üle 1000 km ja tugevus suurem kui 5 magnituudi, ja ligikaudu 400 Kirde-Eesti karjäärides teostatud lõhkamist.
Siin on näitena ära toodud Tartu seismilises jaamas seismograafiga Quanterra-680 registreeritud maavärin Honshu saarelt. Hüpotsentri sügavus 55 km, magnituud M=6,1.
| Tähis | Selgitus | | P | pikilaine, mis levib otse läbi Maa vahevöö | | pP, sP, sS | sügavkoldelise maavärina piki- ja ristlaine lainefaasid; p,s -- peegelduvad maavärina epitsentri lähedal | | PcP | pikilaine, mis on peegeldunud Maa välimiselt tuumalt | | PP | pikilaine, mis on peegeldunud Maa pinnalt | | PKIKP | pikilaine, mis on läbinud Maa sisemise tuuma | | S | ristlaine, mis levib otse läbi Maa vahevöö | | SS | ristlaine, mis on peegeldunud Maa pinnalt | | SKS | laine, mis läbib Maa vahevöö ristlainena ja välimise tuuma pikilainena | | SKKS | laine, mis läbib Maa vahevöö ristlainena, siseneb välimisse tuuma pikilainena, peegeldub välimise tuuma pinnalt ja läbib vahevöö ristlainena | | SKKSdf, SKKPdf | laine, mis läbib Maa vahevöö ristlainena, siseneb välimisse tuuma pikilainena, peegeldub välimise tuuma pinnalt ja difrageerub kas piki- või ristlainena maa välimise tuuma taha |
|
|
