Ahhaalik kool


Ahhaalik kool on üldhariduskoolide jaoks välja töötatud mudel, mille eesmärk on nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid rakendades tuua koolikeskkonda rohkem mitteformaalse hariduse elemente ning seeläbi:

(1) suurendada õppijate ja õpilaste motivatsiooni;

(2) parandada õpilaste suhtumist õppetöösse, eriti loodusteadustesse;

(3) arendada õpilaste loovust;

(4) arendada õpilaste enesereguleerimise oskusi (valikuvabadus ja vastutus);

(5) arendada õpilaste kriitilise mõtlemise ja otsuse tegemise oskusi

(6) arendada õpilaste uurimuslikke oskusi;

(7) parandada õpilaste õppetulemusi loodusainetes;

(8) arendada õpilaste sotsiaalseid oskusi nagu kommunikatsioonioskused ja meeskonnatöö oskused;

(9) suurendada õpilaste kaasatust õppetöös;

(10) suurendada õpetajate ametialast professionaalsust (läbi pideva enesetäiendamise).

Ahhaaliku kooli mudeli rakendamine hõlmab uuendusi ja muudatusi õppekavas, õppetöös, õppekorralduses ja koolikeskkonnas. Võtmetegevusteks on sealjuures õpitu seostamine igapäevaelu ja erinevate õppeainetega (ainetevaheline lõiming), uurimuslike oskuste arendamine, koostöine õppimine, käed-külge tegevused, üldpädevuste ning loovuse arendamine. Õppetööd iseloomustab õpilaste suurem valikuvabadus ja võimalus erinevaid lahenduskäike katsetada, uurida ning avastada. 

Ahhaaliku kooli mudeli puhul on tegemist tõenduspõhise, tervikliku ja nüüdisaegset õpikäsitust toetava lähenemisega, mille rakendamise puhul on oluline pidev ja eesmärgipärane koostöö, et kaardistada kooli hetkeolukord ja vajadused ning vastavalt sellele koostada tegevusplaan ning viia ellu soovitud muutused. Muudatuste ellu viimist (sekkumist) planeeritakse ning viiakse läbi teaduslikele uuringutele toetudes. Muudatuste ellu viimise mõju uuritakse ja vastavalt uuringute tulemustele kohandatakse vajadusel sekkumist.

Ahhaaliku kooli mudeli rakendamise hulka kuuluvad mitmed praktilised ja koolikorralduslikud sammud ning abimaterjalid ja koolitused. Näiteks:

(1) koolitused õpetajatele ja kooli juhtkonnale (uurimuslik õpe, lõiming, refleksioon, motivatsioon, õppimisstrateegiad, õppimist toetav hindamine, enesereguleeritud õppimine jms.);

(2) üldõpetuse rakendamine esimeses kooliastmes;

(3) klassideülene valikainete kursuste süsteem või huviringid;

(4) ahhaalikud erisündmused (teaduspäev, osalemine Teadlaste Öö festivalil jm);

(5) käed-külge tegevustel ning uurimuslikul õppel põhinevate õppematerjalide kasutamine;

(6) paaristunnid ja projektõpe;

(7) tunnivaatluste ja tagasisidestamise süsteem;

(8) õpe väljaspool kooli (nt muuseumid, teadus- ja looduskeskused, laborid);

(9) ellu viidud muutuste mõju uurimine (seire ja uuringud);


Ahhaaliku kooli mudeli lõid Teaduskeskus AHHAA, Tartu Forseliuse kool ja Tartu Ülikool.