Life IP CleanEST

Projekti eesmärk: Lääne-Virumaa põhja- ja pinnavee seisundi parandamine

LIFE IP CleanEst (LIFE17 IPE/EE/000007) on Life finantsinstrumendist toetust saanud kümne aasta pikkune projekt, mis keskendub Lääne-Virumaa piirkonna põhja- ja pinnavee seisundi parandamisele. See on hädavajalik, sest piirkonna põhja- ja pinnavett iseloomustavad põllumajandustegevusest ning elamurajoonidest tulenev saaste ning nõukogude aegse põlevkivitööstuse jääkreostus. Lisaks on piirkonda rajatud tammid, elektrijaamad ning märgalade kuivendamine tugevalt mõjutanud veekeskkonda. Projekti eesmärk ongi seda olukorda parandada.


Projekti koordineerib Keskkonnaministeerium ning kaasatud on üle 20 projektipartneri Eestist.

Täpsema info projekti kohta leiad siit: https://lifecleanest.ee/ 

AHHAA roll projektis

AHHAA roll projektis on tõsta inimeste teadlikkust piirkonna probleemide, planeeritavate tööde ning keskkonna kohta üldiselt ja seda kõike interaktiivses ning ahhaalikus võtmes. AHHAA tegevuste hulka kuuluvad:

  • interaktiivse rändnäituse ehitamine ning sellega koolide külastamine;
  • temaatilise teadusteatrietenduse välja töötamine ja koolides etendamine;
  • temaatiliste teaduskohvikute korraldamine;
  • temaatilise püsiekspositsiooni ehitamine AHHAAsse;
  • projekti tegevuste tutvustamine juba olemasolevatel kohalikel sündmustel;
  • projekti tutvustamine rahvusvahelistel konverentsidel.

Näitused


2019. aasta lõpus valmis projekti raames rändnäitus, millega hakatakse külastama projektipiirkonna koole ja lasteaedu. Rändnäituse moodustavad kaks eksponaati ning lisaks mitmed käed-külge tegevuste juhendid, mida eksponaate kasutades läbi saab viia. Eksponaatideks on Keskkonnakaart ning Veestend.

Veestend on vee filtreid ja filtreerimist tutvustav aparaat, mille  abil saab koolitunnis tutvustada erinevate veefiltrite tööpõhimõtteid ja nende vajalikkust ning läbi viia katseid, mille käigus erinevate veefiltrite puhastamisomadusi mõõta. Keskkonnakaardi abil saavad õpilased ise valida ja Eesti kaardile kuvada erinevaid „keskkonnakihte“ ning saada ülevaate sellest, millised on peamised keskkonnaprobleemid ning uurida nendevahelisi seoseid (nt Eesti põhjavee kvaliteet erinevates piirkondades, kaevanduste asukohad, tööstusettevõtete asukohad, metsastumine, jne).

Näituse valmimisele aitasid kaasa EMÜ, Keskkonnaagentuur, Statistikaamet, Maa-amet, Päästeamet ja PRIA.

2020. suvel alustasid AHHAA espositsioonimeistrid ja LIFE IP CleanEST raames loodava püsinäituse kavandamist. Näitus valmib 2021. aasta kevadel. 








Teadusteatri etendused

Projekti raames luuakse kaks teadusteatri etendust – nukuetendus lasteaialastele ja nooremale kooliastmele ning klassikaline teadusteatri etendus keskmisele ja vanemale kooliastmele ning täiskasvanutele. Nootematele mõeldud etenduse puhul on tegemist jutustusega inetust pardipojast, mida ilmestavad erinevad teaduskatsed. Vanemate õpilaste ja täiskasvanute etendus on humoorikas lugu lõhest, kes võtab ette teekonna Läänemerest jõkke ning kohtub  erinevate tegelastega, kes räägivad, milliste probleemidega nad igapäevaselt kokku puutuvad. Niisamuti tehakse etenduse jooksul mitmeid vaatemängulisi ja põnevaid katseid. Etendused valmivad 2020. aasta sügiseks. Etendused hakkavad koos rändnäitusega külastama projektipiirkonna koole.


Tulevased sündmused

Teaduskohvik "Millises veekogus suudab elada eneseväärikusega kalaparasiit?"

31. juulil 2020 kell 19, Sillaoru hüdroelektrijaamas (Sillaoru, Purtse küla Lüganuse vald)

Teaduskohvikus esineb zooloog Aleksei Turovski. Teaduskohvik toimub keskkonna- ja kultuurifestivali PurFest raames.

 

Teaduskohvik: Mida on Virumaa kalal vaja?

13. augustil kell 19 Kiviõli Seikluskeskuse kohvikus (Mäepealse tee 1, Kiviõli)

Missugused kalad Virumaa jõgedes elavad ja millistes jõgedes nad elada tahaksid? Aga millised on meie jõed tegelikult. Teaduskohvikus on külas Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist Rein Järvekülg, kes räägib lähemalt, mis on kaladele jõgedes peamisteks probleemideks. Ja mida me saame teha, et jõed kaladele paremaks elupaigaks oleks ning et kalu jõgedes ja meres rohkem oleks.

FB sündmus: https://www.facebook.com/events/233074084489528/

Toimunud sündmused

Life IP Cleanest rändnäitus Haridus- ja karjäärimessil Intellektika 2020


13. veebruaril 2020 kell 9-16 Tartu Näituste messikeskuses

AHHAA poolt ehitatud rändava näituse ühe eksponaadiga sai tutvuda Haridus- ja karjäärimessil Intellektika. Huvilised said katsetada vee puhastamist, tutvuda LIFE IP CleanEST projekti erinevate tegevustega ning uurida, millistel on vee- ja keskkonnakaitsega seotud erialadel saab õppida EMÜs.


Teaduskohvik: "Soolikaoja solgist puhtaks"


5. veebruaril 2020 kell 18 Art Cafés (Lai 13, Rakvere)

Rakveret läbiv Soolikaoja on rahvasuus tuntud ka Solgiojana. Aga miks see nii on ja kuidas Soolikaoja jälle puhtaks saaks? Teaduskohvikus on külas Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadur Sirje Vilbaste ning Rakvere abilinnapea ja EMÜ magistrant Andres Jaadla. Juttu tuleb sellest, millises ökoloogilises seisus on Virumaa ja teised Eesti jõed , kuidas nende seisukorda üldse hinnatakse ning kas võrreldes muude Euroopa Liidu riikidega on Eestis halvemad või paremad lood.

Facebooki sündmus: https://www.facebook.com/events/176151353634936/


Teaduskohvik "Miks on taimedele vaja geneetilist mitmekesisust ja miks peaksid sina sellest hoolima?"


23. septembril 2019 kell 16 Haapsalu kultuurikeskuses (Posti 3, Haapsalu)

Geneetiline mitmekesisus on küll elurikkuse vähemnähtav osa, ent liikide püsimajäämisel väga oluline. Üks lihtsamini nähtav näide on heterostüülia ehk erikaelsus, mille teemal toimus Eestis sel kevadel kodanikuteaduse projekt "Eesti otsib nurmenukke". Koos TÜ maastike elurikkuse töörühma doktorandi Iris Reinulaga arutleme, kuidas ja miks peaks geneetilist mitmekesisust hoidma.
24. septembril kell 18 baaris Vein ja Vine (Rüütli 8, Tartu). Kliima- ja keskkonnakriis - millest kogu see kära?

Arutletakse selle üle, miks on viimasel ajal keskkonna- ja kliimamuutustega seotud teemad tõusnud avalikkuse tähelepanu alla, mida ütlevad poliitikud ja mida teadlased. Külas on TÜ botaanika vanemteadur Aveliina Helm.


Teaduskohvik "Rohevõrgustik linnades - jätkusuutlik sadevee kasutamine"


25. septembril 2019 kell 18 Kultuuriklubis Naiiv (Vallikraavi 6, Tartu)

Arutletakse selle üle kuidas kasutada ära vihma- ja tormivett ning miks seda tegema peaks? Teaduskohvikus esineb TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor ja geograafia osakonna juhataja Ülo Mander. Tema teadustöö teemad on seotud erinevate ökosüsteemide ja maastike aineringete uurimisega kohalikust kuni globaalse tasandini. Üheks uurimisvaldkonnaks on olnud tehismärgalade kasutamine heitvee puhastamiseks ning maastike rohevõrgustikuga seotud probleemid.


Teaduskohvik "Puhtama põlevkivitööstuse poole"


26. septembril 2019 kell 18 baaris Pudel (Telliskivi 60a-5)

Fossiilsete kütuste kasutamine jätkub veel tõusvas tempos ja enamik teadlasi peab kliimamuutuste põhjuseks inimtekkeliste kasvuhoonegaaside hulga tõusu atmosfääris. Ühe tonni põlevkivi põletamisel tekib kuni üks tonn süsihappegaasi! TTÜ anorgaaniliste materjalide tehnoloogia professor Andres Trikkel selgitab, kuidas põlevkivienergeetika puhtamaks muuta saaks. Andres Trikkeli uurimisteemad hõlmavad nii gaasiliste kui tahkete heitmete vähendamise võimalusi tööstuses, põlevkivituhkadele ja laiemalt Eesti mineraalsetele maavaradele uute kasutusvõimaluste leidmist, erinevaid keevkihttehnoloogiaid ja termilise analüüsi meetodite rakendamist. Õppetöö hõlmab füüsikalise ja aluskeemia erinevaid tahke, termodünaamikat, ning anorgaaniliste materjalide tehnoloogiat.

Kasutame küpsiseid. Selge!